дикий

122 П (кр. ф. дик, \дикийа, \дикийо, \дикийи; сравн. ст. диче и дичее; превосх. ст. дичайший 124)

1. mets-, uluk-, metsik; \дикийие звери metsloomad, ulukid, ulukloomad, \дикийая утка metspart, ulukpart, \дикийий виноград metsviinapuu, \дикийая яблоня metsõunapuu, \дикийие племена metsikud suguharud;

2. asustamata; \дикийая местность asustamata maakoht;

3. ülek. metsik, meeletu, ohjeldamatu; kummaline; \дикийий гнев meeletu v ohjeldamatu raev, \дикийий крик võigas karjatus v karjumine, \дикийая мысль meeletu mõte, \дикийий ужас kõnek. jõledus, \дикийий поступок kõnek. kummaline tegu v käitumine;

4. ülek. kartlik, pelglik, arglik, uje; \дикийая девочка pelglik v arglik tüdruk;

5. van. tumehall, hallikas; ‚

\дикийое мясо kõnek. liigliha